KUMUNYISA UMNTFWANA LOCHEKEKE LUDZEBE LWANGETULU LWEMLOMO / LWANGA
Dokotela - wetinkinga tekuKhuluma - teLulwimi
Uletselwa liTiko leTeMphilo
MACONDZANA NACHRISTOPHER
Christopher, kulesikhumba salencwadzi, watalwa aneludzebe nelwanga loluchekeke kamatima. Ludzebe lwakhe lwalungiswa nakanetinyanga lengu-5 budzala futsi ukhombise kubancono kahle kakhulu. Lwanga lwakhe lutawulungiswa uma asanemnyaka.
MACONDZANA NEMBHALI
LOKUCUKETFWE ??
UMUNYA KANJANI UMNTFWANA LOWETAYELEKILE ????2
KUMUNYISA UMNTFWANA LIBHODLELA KUCATSANISWA NEKUMUNYISA LIBELE ????3
TINKINGA LEKUHLANGABETWANA NATO EKUMUNYISENI UMNTFWANA LOCHEKEKE LWANGA ?4
BUBALULEKE NGANI BUDZE BESIKHATSI SEKUMUNYISA UMNTFWANA 5
KUMUNYISA LIBELE UMNTFWANA LOCHEKEKE LWANGA ???5
KUMUNYISA NGELIBHODLELA UMNTFWANA LOCHEKEKE LWANGA ???7
TELULEKO JIKELELE MACONDZANA NEKUMUNYISA UMNTFWANA NGELIBHODLELA???10
LETINYE TINDLELA TEKUDLISA UMNTFWANA LETINGAFAKI EKHATSI KUMUNYA ?10
KUMUNYISA UMNTFWANA NGENKOMISHI ???????11
KUMUNYISA NGESIRINJI (LOKUSASICATSEKO) ?????11
KUMUNYISA NGELITFUMBU ??????12
KUHLANTEKA KWEMLOMO ???????12
KUFUNDZA KABANTI NGALOLUDZABA ??????13
KWELULEKWA NEKUSITWA KABANTI ????13
Kumunyisa umntfwana lochekeke ludzebe/lwanga
Dokotela - weLulwimi
SINGENISO ??
Bantfwana labatelwe bachekeke lwanga bavamise kuba nenkinga uma bamunya ngobe umlomo wabo awukahlukaniseki nemphumulo. ?Ngaleyo ndlela-ke lomntfwana angete akhona kubumba lingekhatsi lemlomo, lilungele kumunya, ngako-ke uba nenkinga yekumunya libele nobe libhodlela.
Lizinga lekuba kubi kakhulu neluhlobo lweluchekeko lweludzebe, lolwehlukahlukana ngekuya kwemntfwana ngulo lolubonisa kutsi lomntfwana utawumunya kanjani. ?Uma ngabe lomntfwana uchekeke ludzebe kuphela, tincane tinkinga langaba nato uma amunya. Lwanga lolungakatsikameteki,loluhlangene lolubaluleke kakhulu kulenchubo yekumunya.
UMUNYA KANJANI UMNTFWANA LOWETAYELEKILE ??
Kumunya kufaka ekhatsi kudoswa/kwekhanywa kwelubisi engonweni (kungaba libhodlela nobe libele), umntfwana alwente sabhodlana lolubisi, futsi lebhodlana ihamba isuke embili emlonyeni iye emuva, laphoke utawubese uyayimita yehlele esiswini. ?Ngalokwetayelekile-ke umntfwana ufanele akhone kuphefumula kahle ngemakhala uma amunya ngemlomo.
Uma ingono ingena emlonyeni, tindzebe temlomo tiyayibamba, tivale kube sengatsi tinamatsele bese kutsi lulwimi luyaphakama kute lucindzetele lengono elwangeni loluhlangene. Lulwimi-ke lubese luya emuva, lushiye indzawo lenkhulu emkhatsini wetindzebe temlomo nelulwimi/lwanga loluhlangene lolungavumeli umoya ungene kulesikhala. ?Ngaleyo ndlela-ke kwakheka sikhala lesingenalutfo bese lubisi-ke luyamunyeka lungena emlonyeni. ?
Lesikhala lesingenalutfo sivikela kutsi lengono ingaphumi emlonyeni futsi siphindze sisite umntfwana akhone kuchubeka abambe lengono. Imihlatsi, lulwimi, tihlatsi netisini tekhama lubisi ebeleni.
Lenchubo yekumunyisa iyafanana, akunandzaba kutsi kumunywani (libele nobe libhodlela). Nobe kunjalo, lokwentekako uma kumunywa lubisi ebeleni kwehlukile kunaloko lokwentekako uma kumunywa lubisi ebhodleleni. ?Kumunya ummito welibhodlela kudzinga kusebenta kancane kwemihlatsi, imisipha yebuso, lulwimi, tisini, netihlatsi temntfwana.
KUMUNYA LIBELE KUCATSANISWA NEKUMUNYA LIBHODLELA ??
Kwehla kwelubisi :
Ngalokwetayelekile, lubisi luphuma masinyane ebhodleleni kunasebeleni, nobe-nje loku kuphatselene netintfo letinyentana letiphatsekako njenge: luhlobo lwelibhodlela nengono, nebukhulu bengono. ?Kwehla kwelubisi uma make amunyisa kuya ngekutsi make uyehlisa yini (luyaphuma yini lubisi) lokutsi ngalenye indlela, lizinga lekwehlisa kwamake likhuphuka uma ngabe umntfwana akhuphula lizinga lekumunya.
Kumunya libele kunebuhle lobucinisekile :
a Lubisi lwelibele lusici semtimba, lesingeke siphatse kabi umtimba njengobe lokunye kudla kwebantfwana kwenta. Ludvwadvwasi lwemphumulo yemntfwana lochekeke ludzebe , lusebaleni, futsi lubisi lwelibele angeke luluphatse kabi.
b Kumunya libele kubonakala kungakhi lizinga lemoya ngekhatsi endlebeni njengobe kwenteka uma kumunywa libhodlela lokuyintfo lenhle njengobe bantfwana labachekeke lwanga bavamise kuba nemzimbomubi ngekhatsi endlebeni . Kumunya ngalokunemndlandla kuvumela kulingana kwemoya ngekhatsi endlebeni, lokunciphisa ematfuba emzimbomubi wendlebe.
c Lubisi lwelibele lunesilwa-nagciwane. ?Kufaka ekhatsi kokubili i-lactoferrin ne-immunoglobins lokusita ekuvikeleni kungenwa tifo. ?Bantfwana labachekeke ludzebe banelinani leliphasi kakhulu lelibikiwe lekungenwa tifo.
Akunendzaba kutsi umunya libhodlela nobe libele, ufanele aphiwe kudla lokunemsoco. ?Kumunya kunenzunzo njengobe kukhutsata kusebenta kwemisipha yebuso ledzingeka ekukhulumeni ngalokwetayelekile (kutfutfuka kwekuphimisa imisindvo). Ngetulu kwaloko, tindlela tekumunyisa umntfwana lotsandza kutalwa tibaluleke kakhulu. ?Umntfwana lowetayelekile uma amunya utsatsa imizuzu lelinganiselwa kulengu-20 kuya ku-30, lokuvumela kukhula kahle nekuba nemsoco.
TINKINGA LEKUHLANGABETWANA NATO UMA KUMUNYISWA UMNTFWANA LOCHEKEKE LWANGA ??
Tinkinga lavamise kuhlangabetana nato umntfwana lochekeke ludzebe tifaka ekhatsi:
Kungadosi kahle lubisi
Kuhishwa
Kubuyisa lubisi (kuphuma kwelubisi ngemakhala)
Kumunya sikhatsi lesidze
Kungabi nesisindvo semtimba lesihle kudosa umoya ngemakhala ngalokwecile
Kumntfwana lochekeke lwanga , inchubo leyetayelekile yekumunyisa iyaphatamiseka ngenca yekungabi nemfutfo lomuhle wekumunya netinkinga letibakhona uma etama kucindzetela ingono. ?Bantfwana labachekeke ludzebe kuphela abakavamisi kuba netinkinga tekumunya. Nobe kunjalo, kuchekeka kweludzebe kuphatamisa kubambeka sakunamatsela kwetindzebe engononweni. Loku-ke kumane nje kuncesheteliswe ngumntfwana ngekusebentisa sihloko selulwimi lwakhe nemalakanya (lencenye lephakeme yetisini, lebambe ematinyo) kute avalele lengono. ?Kungavaleki-ke kwalengono kungaholela ekutsini lubisi lucitseke kuloluchekeko. ?Kubanjwa kuhlanganiswe loluchekeko uma umntfwana amunya kungavikela kutsi lubisi lungavuti.
Nobe kunjalo, umntfwana lonelwanga loluchekekile akakwati kubamba anamatselise emuva emlonyeni wakhe ngobe umlomo nemphumulo yakhe akukehlukani. Loku kuyinkinga ngobe sivalo sasemuva, lesidzingeka ekumunyeni, angeke sakheke. ?Kwekuvala emuva, kudzingeka kwakheke kucindzeteleka lokungakalungi emlonyeni kute kumunyeke. ?Kumntfwana lomncane, loneludzebe loluchekekile kumunya kufanana nekwetama kufutsa ibhayiloni lenembobo. Ngalokulandzelako, ngaphandle kwekumunya, lomntfwana akakwati kudosa lubisi engonweni. ?Ngekungakhatsaleli kwakha umoya longakalungi, uma ngabe lengono isemlonyeni wemntfwana, senteko sekumunya lesitentekelako sitawentalomntfwana aphakamise lulwimi lwakhe kute acindzetele libele futsi adose lubisi. ?Kweseleka kwelanga lolucinile kusho kufuceka kwengono ingene kulomgodzi. ?Loku kubangela tinkinga letimbili. ?Kwekucala kutsi, lengono ayikacindzeteleki elwangeni ngobe yincane, uma ngabe ikhona, lubisi luyadoseka futsi kwesibili, uma ngabe lengono ingene kulomgodzi futsi lubisi luyadoseka, lutawendlula lucondze ngco emakhaleni kunekutsi luye emlonyeni lolubisi-ke lutawubese luphuma ngemakhala. Lokuphuma kwelubisi ngemakhala kubangela kutsi lube luncane lubisi lalunatsatsa mbamba lomntfwana ngako-ke ikhatsi sekutsi amunyiswe sifanele kutsi selulwe sibe sidze.
KUNGANI SIBALULEKE SIKHATSI SEKUMUNYISA UMNTFWANA ??
Umntfwana lochekeke ludzebe kuyamdzinisa kumunya, kungenteka alale nekulala lapho asamunyiswa ngako-ke akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe. Uma ngabe umntfwana akalunatsi lonkhe lubisi lwakhe ngato tonkhe tikhatsi uma amunyiswa, angeke sitfutfuke sisindvo semtimba wakhe futsi kungenta nekutsi sinciphe. ?Loku kungoba uma lomntfwana atsatsa sikhatsi lesidze kumunya, uncibilikisa ema-calories lamanyenti uma amunya kuna lankha lawadla ngempela. ?
Kuvamile kunobe ngumuphi umntfwana kutsi alale ngemuva kwekumunya. ?Ngalesikhatsi alele umntfwana, kwetjisa kwakhe kuvamise kuhamba kancane, loko-ke kubangela kutsi azimuke. ?Ngako-ke, uma ngabe umntfwana lochekeke ludzebe angakalali sikhatsi lesidze ngobe utsatsa sikhatsi lesidze amunya, loku ngulenye inkinga letawumkhinyabeta kutsi azimuke ngalokufanele. ?Kubalulekile-ke kutsi kumunya kwakhe kungatsatsi sikhatsi lesidze kakhulu (emaminitsi langu-20-30 ). ?
Uma ngabe lenchubo yekumunya ibonakala idla sikhatsi, nebatali-ke nabo babe baloku babambekile sikhatsi lesidze. Sikhatsi lesidze lesicitfwa ekumunyiseni, nekungaphumeleli kahle, nako-ke kubangela kukhatsateka kwebatali.
KUMUNYISA UMNTFWANA LOCHEKEKE LUDZEBE ??
Luhlobo lwekuchekeka kweludzebe lutawuba nesandla ekuphumeleleni kumunyisa. ?Kumunyisa umntfwana lochekeke ludzebe nganhlanye nkuphela kungentiwa kube lula uma ngabe lengono icondziswe kulencenye yemlomo lengakachekeki. ?Lomntfwana ufanele agonwe ngendlela yekwekutsi lencenye lechekekile ibheke etulu. Loku kutawuvimbela lubisi kutsi luphume emlonyeni lucitseke, lokungenteka uma ngabe lokuchekeka kubhekiswe phasi.
Kute kwehliswe lizinga lekubamba nekumunya kabi, make angabamba lengono emlonyeni sonkhe lesikhatsi amunyisa umntfwana. ?Kungaphindze futsi kusetjentiswe sivikelangono (sigcokwana serabha lesivikela ingono uma umntfwana amunya) netiti.
Bomake bayakhutsatwa kutsi uma bamunyisa betame kugona bantfwababo ngetindlela letehlukene kute batfole kutsi nguyiphi indlela lebasebentela kahle, sibonelo;kugona umntfwana acondze, asondzele engonweni. ?Loku kunciphisa ematfuba ekuhishwa nekutsi lubisi lubalekele emakhaleni. Uma kwenteka kutsi lubisi luvutele emakhaleni njengobe lusamanti emvelo emtimba, akatsikamenti ludvwadvwasi loluvikele lokusamafinyela.
Ecinisweni kumunyisa akukafaneli kutsatse ngetulu kwemaminitsi langu-30 futsi tikhatsi tekumunyisa tifanele tincunywe masinyane-nje umntfwana atelwe. ?Umntfwana loneludzebe loluchekekile angamunyiswa kanyenti kunalona loneludzebe lolungakachekeki, mhlawumbe njalo nje ngema-awa lamatsatfu.
I-obturator (kwekuvala sikhala kwesikhashana) nayo ingasita. ?Loku yintfo lesapuleti, nobe lwanga, lesetjentiselwa kuvala luchekeko elwangeni. ?Loku kwenta kumunyisa kube yimphumelelo nobe umntfwana agonwe nganobe nguyiphi indlela. ?Bomake bangaphindze betame kubamba libele, libe semkhatsini wemino nesitfupha bacindzetele libele kute lubisi lwehle kahle. Kubeka sihloko semuno lapho ludzebe luchekeke khona kutawenta tindzebe tinamatsele kahle ebeleni kute umntfwana akhone kumunya kahle.
Nobe kunjalo, kunetinkinga letibakhona ekumunyiseni umntfwana lochekeke lwanga:
a Umntfwana angete akhona kahle kubamba amunye, lokunye lokuhambisana naloku kutsi likhono lakhe liba nemkhawulo ekwakheni umoya emlonyeni .
b Kungabakhona kucinelana kwemiva kubo bobabili, make nemntfwana ngenca yekumunyisa lokungakaphumeleli, lapho khona umntfwana bekazabalaza etama kumunya.
c Lizinga lekwehla kwelubisi lihamba kancane, lokwenta umntfwana angondleki kahle. ?Ngako-ke kuba nelunako lolukhulu ngekungazimuki kwemntfwana d Ngesikhatsi umntfwana amunya, kubamatima kusho kutsi lungakanani lubisi loluphumile walumita. ?Kwekhama lubisi balufake ebhodlelelni lelitsambile bamunyise umntfwana kungayisombulula lenkinga. ?Ciniseka kutsi umntfwana uyalichamela linabukeli lakhe ngaso sonkhe esikhatsini lesinyenti. ?Loku kufakazela kutsi umtimba wakhe awomi.
e Bomake bangabulawa kuphakatsa kwemabele uma umntfwana angadosi lubisi lolwenele.
Kukhama lubisi umunyise umntfwana ngelibhodlela lelitsambile kwenta umntfwana azuze ekunatseni lubisi lwelibele, ngaphandle kwetinkinga tenchubo yekumunya libele.
Uma ngabe kummunyisa libele kuphumelela, kuyajabulisa, nobe kunjalo, uma kungasebenti, make usengatikhetsela kwekhama lubisi amunyise umntfwana asebentisa yinye yaleletinye tindlela. Nobe-nje make ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi akhutsatwe kwetama kummunyisa libele, esikhatsini lesinyenti, uma kungabi yimphumelelo.
KUMUNYISA NGELIBHODLELA UMNTFWANA LOCHEKEKE LWANGA ??
Kumunyisa ngelibhodlela kuyanconotwa kunekudlisa umntfwana ngesipuno nobe ngeliphayiphi lelifakwa emakhaleni, ngobe kwenta umntfwana akwati kumunya, le futsi kubalulekile ekutfutfukiseni inkhulumo nekukhula kwemihlatsi. ?Njengobe kumunyisa libele kuvamise kuba matima, kummunyisa ngelibhodlela kuvamise kuba yindlela lenconotwako. ?Uma kukhoneka, lubisi lwelibele lufanele lwekhanywe bese umunyiswa ngelibhodlela.
Lomntfwana ufanele agonwe sengatsi uphakamiselwa etulu uyacondza. ?Loku kuyindlela leyimvelo, leyenta lubisi lwehle kahle. ?Futsi kuvikela lubisi lungcwale litfumbu lelisuka emakhaleni lite liyewufika etindlebeni kanye nelingekhatsi letindlebe.
Kunconotwa kutsi ummito welibhodlela ube werabha i-latex kunekutsi ube yesilikhoni. ?Lommito ungabiliswa emahlandla lamanyenti kute utsambe. ?Ummito losicabati njenge-'Nuk" naleminye lebumbeke ngaleyondlela iyasita kakhulu kubantfwana labachekeke lwanga, futsi ungajajulelwa boDokotela lababukene netinkinga temlomo. Lomunye ummito lolusito yi-Pigeon latex , longucalantsatfu. Libodlela lelifocotekako nalo liyasita, kunaleli lelicinile, njengobe ungasita kufaka lubisi emlonyeni wemntfwana ngekulifocota.
Ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile nobe losikwe kwavundla ungasita kutsi lubisi lwehle. ?Loku kungoba kumunya kumatima, futsi nemntfwana udzinwa masinyane. ?Nobe kunjalo-ke lembobo ayikafaneli kutsi ibe yinkhulu ngendlela yekwekutsi lubisi lumane lutfuluke-nje uma libhodlela libhekiswe phasi ngobe umntfwana angahishwa. Lokungenani, lubisi aluntfose kancane. ?Sebentisa inyalitsi leshisiwe uma ngabe ufuna kwenta imbobo lenkhulu. ?Uma usika ummito uvundlise, wugobe uwuguculele, bese uyawusika uyavundlisa ngalokungaba ngu-5mm, usebentisa ilezane lehlantwe emagciwane. Wugucule-ke futsi lommito ume ngemumo wawo.
Kumatima kumunya kwemnfwana lochekeke ludzebe, ngako-ke udzinwa masinyane. ?Kute wente kummunyisa kube lula kufanele kusetjentiswe ummito lonembobo lenkhulu kunaleyetayelekile, nome losikwe kwavundla, loko kusita kutsi lubisi lwehle kalula.
Nobe ngummuphi ummito nelibhodlela lekutsi uma kusetjentiswa kanye kanye kube yimphumelelo, ngulekufanele kusetjentiswe! ?Kute utfole kutsi ngabe loku kuyimphumelelo yini, umntfwane ufanele abe amunya kahle, azimuka futsi ufanele utive ukhululekile ngekumunya kwakhe. ?Uma ngabe lomntfwana uyakhona kumunya ngemmito nelibhodlela leletayelekile, ngako-ke lisebentise ngato tonkhe tindlela. ?Nobe ngukuphi lotikhetsela kona, kufanele kutfolakale futsi kushiphe. Nobe kunjalo, minyenti imimito leyakhelwe kusita bantfwana labachekeke ludzebe. Letfolakale kungiyona isita kakhulu ngulena lelandzelako:
Libhodlela lakhona lakhiwe ngepulasitiki letsambile, lefocotekako, futsi lingumhume lo losicabati. Loku kuvumela lomunyisa umntfwana kutsi alifocote lelibhodlela ngalokwenele kute asite lomntfwana kutsi atfolele linanini lelingilo lelubisi.
Lommito mujana futsi unciphile kunaleminye imimito, futsi usikwe lokusasiphambano ekugcineni. ?Lokusikwa kuvundliswe akuluvumeli lubisi luphume uma ngabe umntfwana akawumunyi lommito. Kungako-ke lubisi luphuma kuphela uma ngabe lomntfwana wetama kumunya. Kwakheka kusimama-ke emkhatsini wekumunya kwemntfwana nekufocota libhodlela kwalona lommunyisako.
Cishe nobe ngumuphi ummito ungafakwa ebhodleleni -Mead-Johnson, futsi nobe nje leminye imimito ivuta ngaletinye tikhatsi, loku akusiyo inkinga lenkhulu, kudzingeka kutsi usebentise ibhibhi-nje kuphela.
(Bona likhasi13)
Libhodlela i-Mead-Johnson lingasetjentiswa ngemphumelelo kubantfwana labane-Pierre Robin Sequence (simo sekukhubateka lapho khona umntfwana utalwa anemhlatsi wangaphasi lomncane nobe uye emuva kakhulu kunalona wangetulu. Loku kubangela lulwimi kutsi luye emuva kube sengatsi lushobela emphinjeni).
Nobe-nje lamabhodlela ema- Mead-Johnson uma atsengiswa, kutsiwa ?angalahlwa? (angalahlwa ngemuva kwekusetjentiswa), angahlantwa futsi abiliswe kute kufe emagciwane futsi asetjentiswe ngalokuphindza phindziwe. ?Nobe kunjalo, uyaboniswa kutsi ungawafaki ehhavini, ku-microwave nobe emshineni wekuhlanta titja.
Libhodlela i-Haberman Feeder ina letimphawu letilandzelako:
Kusikwa kwembobo kulommito, lembobo ingabekwa ngendlela yekwekutsi ilawule kwehla kwelubisi kufikele lapho lungasaphumi mbamba khona, luphume ngalokulingene futsi luphume kakhulu.
Lommito lotsambile ungafocotwa ngesineke futsi uphindze uyekelwe kute kwelekelelwe imitamo yekumunya kwemntfwana.
Lelibhodlela-ke livamise kubita imali lenyenti kakhulu. ?Nalo liyatfolakala eNingizimu Afrika, kodvwa alikho emakhemisi, litfolakala kubantfu labatsengisa timphahla taka-Medela
(Bona likhasi 13). Lelibhodlela lichamuka liyiyunithi, lokufaka ekhatsi lelibhodlela, sivalo, idiski, sivadlwana kanye nemmito.
I-Haberman Feeder ayinconyelwa bantfwana labanetinkinga nekumita, sibonelo; labo labanenkinga yekuhambisa lubisi lusuke emlonyeni luye emphinjeni.
TELULEKO JIKELELE TEKUMUNYISA NGELIBHODLELA ??
Ummito ufanele ubanjwe emlonyeni wemntfwana kute kutsi ulale ngaphasi kwemashelufa elitsambo lasolwangeni nobe kulokusapuleti. ?Loku kwenta umntfwana akhone kucindzetela lulwimi lwakhe , nemmito, kulelitsambo futsi ngekwenta njalo udosa lubisi. ?Uma ngabe lommito ubanjwe wacondza emlonyeni wemntfwana, utawucindzeteleka kuloluchekeko bese lolubisi luya emakhaleni nasemlonyeni. ?
Njengobe kungenteka kutsi umntfwana angamunya umoya lomnyenti ngesikhatsi amunya, ufanele abhodliswe njalo-nje, loko kusho kutsi njalo-nje ngemuva kwemaminitsi lambalwa. ?Uma lomntfwana ahishwa, ufanele ayekeliswe kumunya, mlalise edvolweni lakho bese umphulula ngesitsendze sesandla sakho emkhatsini wemahlombe, ucindzetele. ?Bese wesula lubisi emakhaleni akhe. ?Uma ngabe uyahishwa, ufanele ummunyise kancane kancane, futsi lolubisi lufanele lungacali lumhambe ngemuva kwemphimbo. Ummito lonembobo lencane, lowehlisa lubisi loluncane lungene emlonyeni, ungasetjentiswa kute kuvikelwe kuhishwa.
Loku kungaba yinchubo letsatsa sikhatsi, ngako-ke kubalulekile kutsi umtali abe nesineke futsi akhululeke , futsi asebentise sikhatsi lesenele amunyisa. Ecinisweni kumunyisa akukafaneli kutsatse sikhatsi lesingetulu kwemaminitsi langu-30-45
njalo nje ngema-awa langu- 3-4. umntfwana ufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi agonwe, ngelutsandvo, aphothophotholozwe, futsi akhulunyiswe. ?Lesi sikhatsi lesibaluleke kakhulu sekutsi kusungulwe kuvana nebudlelwano lobujulile emkhatsini wamake nemntfwanakhe.
LENYE INDLELA YEKUMUNYISA UMNTFWANA LENGAFAKI EKHATSI KUMUNYISA ??
Sekukhulunywe kakhulu ngekubaluleka kwekumunyisa, kepha uma ngabe kumunyisa libele nobe libhodlela akuphumeleli, nobe-ke dokotela lohlidze umntfwana ahlanganisa luchekeko uncoma kutsi lomntfwana emiswe kwesikhashana kumunyiswa libele nobe libhodlela ngesikhatsi umtfungo usaphola, kungetanywa letinye tindlela tekumunyisa. ?Loku kufaka ekhatsi kummunyisa ngenkomishi, ngalokusamjovo wepulasiti nobe sipuno selitiya.
KUMUNYISA NGENKOMISHI??
Kumunyisa ngenkomishi ngulenye indlela lekahle, ngobe kuphephile, kuhlobile, kulula futsi kubita kancane, futsi kungasetjentiswa kumunyisa lubisi lolukhanywe ebeleni lwelibele. ?Sebentisa inkomishi lencane njenge-Baby Cup Feeder lenemtsamo longu-40ml, letfolakala kulabatsengisa imphahla yakaMedela
. ?Yihlante uyibilise lenkomishi bese utsela lubisi luba nguhhafu walelibhodlela. Gona umntfwana, usekele inhloko yakhe. ?Mhlawumbe ungadzinga kutsi umgocotela imikhono yakhe kute angashayisi lenkomishi. ?Sondzeta lenkomishi etindzebeni temlomo wakhe, futsi utawutsi uma avula umlomo utjekise lenkomishi. Utawubese uhuba lubisi kulenkomishi. ?Ungalutseli lolubisi emlonyeni wakhe. ?Mnike sikhatsi sekuphumula ngemuva kwekuhwidlila ngakunye. ?Utawunatsa ngesikhatsi sakhe futsi alawula kunatsa kwakhe lubisi. Uma asenele, utawuvala umlomo wakhe ale kuchubeka nekunatsa. ?Caphela kutsi unatsa lubisi lolungakanani lilanga lonkhe, futsi ucaphele ngesikhatsi ngasinye lommunyisa ngaso.
KUMUNYISA NGESIRINJI ( LOKUSASICATSEKO) ??
Isirinji iyatfolakala ekhemisi, futsi ingasetjentiswa ngesineke kutfontsisela lubisi ngekhatsi esihlatsini semntfwana, kunekutsi lutfontsiselwe emphinjeni. Kwelekelela kumunyisa ngesirinji, lokusamuno lokwakhiwe ngesilikhoni kwaka Medela kungananyatsiselwa kulesirinji. Lomunyisa umntfwana ubeka umuno wakhe eluhlangotsini lwalesirinji, futsi loku kwenta lomntfwana akwati kumunya etikwalomuno ngesikhatsi lokusapampi yalesirinji kucindzetelwa ngesineke. Lendlela ingaphindze futsi isetjentiswe uma umntfwana anatsiswa umutsi.
Kunatsisa umntfwana lubisi ngesipuno kutsatsa sikhatsi lesidze, kepha kungasetjentiswa njengalenye yetindlela uma tonkhe leletinye setehlulekile.
KUMUNYISA NGELITFUMBU ??
Lena yindlela yekugcina lesetjentiswa ekumunyiseni umntfwana lochekeke ludzebe/lwanga. ?Lelitfumbu lifakwa emakhaleni emntfwana bese licondziswa emphinjeni, ngaleyo ndlela-ke lendlula eceleni kwabhongwane, bese kutsi lubisi-ke lwehla ngalelitfumbu. ?Loku kukumunyiswa bukhoma ngobe lomntfwana kute lakwentako, nobe kunjalo kunguyona ndlela leyetsembeke kakhulu yekumenta aphumelele kuzimuka. ?Kunconywa kakhulu kutsi akhutsatwe kumunya ummito njengengemmito i-NUK Orthodontic, ikakhulu ngesikhatsi sekumunya. Loku kukhutsata senteko seminyakato yemitsambo lenyakatako uma umntfwana amunya, lebalulekile ekukhuleni kwemihlatsi nekutfutfuka kwenkhulumo. ?Futsi kutawufundzisa umntfwana kutsi uma amunya, uyesutsa! Kwengeta, lomntfwana ufanele agonwe kahle ( agonwe njengesikhatsi amunyiswa libele). Ngalokwetayelekile kumunyiswa kwemntfwana ngelitfumbu kufanele kuyekelwe masinyane ngesikhatsi lekungakhoneka ngaso.
KUHLANTEKA KWEMLOMO ?
Nobe ngabe nguyiphi indlela lesetjentiswako yekumunyisa umntfwana, kubalulekile kugcina tonkhe tindzawo letiseceleni kweluchekeko tihlantekile. Ngemuva kwekumunyisa umntfwana, mnatsise ngelibhodlela emanti lamancane labilile futsi lasapholile kute kusuke kudlana lokusele kuloluchekeko. Kungasetjentiswa kotini lomanti lohlobile kutsi kuhlantwe loluchekeko. ?Uma ngabe kudla kuyekelwe kwacwabelana, kutawuhlangana nalukusamafinyela lokuphuma emlonyeni nasemakhaleni bese kwakha sikhokho lesicinile, lokungabangela kutsi bese kuyavundza kuleyo ndzawo.
Livi lekugcina lekukhutsata: Uma umntfwana achubeka azimuka, utawuba mkhulu futsi acine, kute kutsi ekugcineni utawukhona kusebentisa nobe ngumuphi ummito nelibhodlela, nobe avele acale asebentise inkomishi. ?Akukadzingeki kutsi kwephutiswe sikhatsi sekutsi umntfwana lochekeke ludzebe acale kudla,kudla lokucile, futsi ufanele aphatfwe njengemntfwana lowetayelekile ngato tonkhe tindlela.
Imikhicito yakaMedela iyatfolakala kuletinye titolo tebantfwana letikhetsekile, emakhemisi lakhetsiwe nakubahlengikati labakhetsekile. Ngakulolunye luhlangotsi tinga-odwa kubatsengisi bemikhicito yakaMedela: Jane Pitt ??at +27 11-788-9102/72. Lemikhicito ingatfunyelwa ngeliposi leliphutfumako velonkhe.
IMINININGWANE YEKUTSI UFUNDZE UTFOLE LWATI LOLUBANTI ??
IMINININGWANE YEKUTFOLA KWELULEKWA NEKUSITWA ??
Umtfolamphilo nobe sibhedlela sendzawo yakini
Sibhedlela sendzawo yakini
